Pärnus asub Baltimaade selgelt üks parim motoringrada. Juba väravast sisse sõites haarab inimesi kerge adrenaliinitulv, tekib tung gaasipedaaliga suuremaks sõbraks, aga silm haarab kohe ka kiirust piirav ja liikumiskorda reguleeriv liiklusmärk.
Pärnumaa Ettevõtete Koda pidas 21.augustil oma suve lõpu koosoleku, mis sedapuhku toimus Porche Ringil. Kodalased tervitasid sügist kui uue hooaja algust ning uut liiget, advokaadibürood EMERALDLEGAL.
Porche Ring
Minnes ajas tagasi, siis ringrada alustas tegevust 1930ndates ja seda avalikel teedel. 2000ndate algul, järjekorras kolmas ringi konfiguratsioon, oli 2,2km pikk, kuid uuendati 2012.aastal ja rajale lisandus 1km ehk pikkuseks sai 3,2km. Lisandusid adminhooned ja garaažid.
2013-2020 kandis nime Audru ringrada. Alates 2021.a on nimi ringraja nimi Porche Ring. Ring omab grade 3 taset, st et rajal võib korraldada Formula 3 etappe. Mitu korda aastas ehk üks tihedamaid ürituste sarju rajal on nt „Mannergute mõõduvõtt“ – kestvussõit vanade sõidukitega. 2 aastat tagasi valmis kardirada.
Ringrada on tihe külastusobjekt Läti, Leedu ja Soome motohuviliste poolt. Korraldatakse autode ja mootorrataste võistlused, Baltikumi ja Soome etapid. Rada saab kasutada ka isikliku sõidukiga või nautida sõidumõnu ja kiiruse tunnet Porche Boxter 4.0 GTS, Toyota GT86 autodega. Ühtlasi võimalik korralik võistlus maha pidada põneval kardirajal.
Üleriigiline planeering 2050+
Kristjan Kullerkan (SAPA) andis ülevaate töös olevast riiklikust strateegiadokumendist. Planeeringu eesmärk on määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Hetkel kehtib Ruumiline planeering 2035. Ajapikku ei ole eesmärgid oodatud suunas liikunud ning arengustrateegia eesmärkide täitmiseks algatati uus planeering 2050, mida koostab MKMi ruumilise planeerimise osakond koos erinevate huvigruppide ja konsultantidega.
Kõiki aspekte vaadatakse riigi tasandil. Planeering paneb paika, kuidas Eestimaa maismaad ja mereala tulevikus kasutatakse ning dokument on valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks.
Teemad: Kliima, julgeolek, asustus, tehniline taristu, maavarad, põllumajandus, rohevõrgustik, maastik, transport.
Planeeringu raames teostatakse trendide ruumilise mõju analüüs; asustuse arengustsenaariumide koonduuring; selgitatakse välja väärtuslike maastike eesmärk, olemus ja väärtuste säilitamise võimalused; rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja toimimise tagamine; andmepõhise seire ja hindamisraamistiku uuring.
Uus strateegia dokument algatati 2024a ning planeeritud kehtestamine peaks toimuma 2026.a. Hetkel on tehtud uuringud, pannakse kokku ja täpsustatakse visiooni lahendusi, mis saadud mh huvigruppidelt.
Trendide alusuuring. Põhiline järeldus: rahvastik jätkuvalt väheneb, iive on negatiivne, ränne välja ja siseränne tugevalt Harjumaa suunas, veidi ka Tartu suunas, muus osas väheneb. Elukeskkond linnastub. Transport, nagu ka energiataristu vajab korrastamist. Maavarade kättesaadavuse osas uuring veel kestab. Kliima vaatamata kõigile pingutustele, kas inimtegevusest või mitte, muutub.
Stsenaariumid: baasstsenaarium, pealinnastuv Eesti, regioonikeskuste Eesti (4ks), väikekeskuste Eesti (arendatakse riiki võrdselt), sisserände Eesti (kasvatatakse sisserännet, et tasandada sündimuse kordajat).
Eesti toimepiirkonnad: Rahvastik paikneb teenuste ümber. Toimub tõmme teenuste järgi ja Eesti jaotatud teenuste piirkondadeks. Nt kui 15a tagasi lõppes Tallinna tõmbepiirkond Rapla juures, siis 2021 on pealinna tõmme Lihula ja Hiiumaa juures. Ehk teenuste, sissetulekute koondumine on pealinna väga kiire. Tartu kasvatab samuti igas suunas siirdeid.
Väheneva rahvastiku tingimustes ei jõua riik võrdset teenust üleriigiliselt pakkuda. Uues riigiplaneeringus võetakse arvesse majandusteadlaste uuringute tulemusi. Keskendutakse keskustele ja mida hõredam keskus, seda väiksemaks läheb teenuste valik (tõmbekeskusesse saab nt ühistranspordiga). Arengukava toetub 10le linnale, mis omakorda hierarhias. Tallinn ja Tartu rahv.vah linnad, Pärnu ja Ida-Viru linnastu on regionaalsed linnad. Jaotus on selleks, et muuta senist pealinnakeskset mudelit; rahvastiku paiknemine puudutab riiklikku julgeolekut, tööturg paikneks ühtlasemalt, suurlinnade mõjualad jaotuks ressursside põhiselt.
Pärnu vaatest leiame, et kahtlemata peab linna vaatama rahvusvahelisena, kui sellist mõistet üldse kasutada vaja on. Ettepanekud strateegia dokumenti: 1) kasutada asustuste tüpoloogilisi mõisteid 2) tuua välja valdkonnad, mille arenguks on Pärnumaal eelised (logistika, energeetika, maa- ja loodusvarade kasutus) 3) turism ja heaolu majandus, riigikaitse arendamine 4) tervisetehnoloogia arendamine, piirkondlikel võimekustel baseeruva tootmise ja ettevõtluse võimestamine ja toetamine 5) tugistruktuurid: kõrghariduse omandamise võimalus, riigi juhtimisstruktuuride või nende osade toomine regiooni 6) ruumilise ja strateegilise planeerimise võimekuse tõstmine regioonis, teenusvõrgu eelisarendamine ja toetamine vajaliku tööjõu saamiseks.
