Ettepanekud Pärnu linna ja maakonna ettevõtluskeskkonna arenguks

Kui Pärnumaa Ettevõtete Koda neli aastat tagasi turule jõudis olid KOV valimised jõudnud saavutada juba oma nö tulipunkti. Kõik kaardid olid avatud ning meie Pärnumaa kogukonnast käis üle debattide laine, milles sageli ei jäänud domineerima kõige sisukam – pigem kõneosavam ja nahaalsem.

Täna oleme taas KOV valimiste künnisel. Pärnumaa Ettevõtete Kojal on olnud neli aastat aega kasvada ja koguda mõtteid, mis võiks olla huvipakkuvad ja kasutatavad sisendina kõikidele, kes iganes te Pärnumaa volikogudesse pürgite.

Loomulikult on meie fookuses ettevõtluskeskkond ja selle konkurentsivõime kasvatamine. Meie hinnangul võib kirjapandut kokku võtta kitsamalt alljärgnevate mõtetega:


  • Ambitsioon – suurem kui regioon.

  • Tegevjuhtimine on professionaalne

  • Omatulude kasvatamise ambitsioon

  • Pärnumaa kõrg- ja kutsehariduse kandepinna laienemine

  • Kohalike kordade rõhutatult kasutaja- ja vajaduspõhine disainimine ning tõhus järelevalve


Pikemalt oleme oma mõtted lahti kirjutanud allpool jagades need üleriigilisteks, regionaalseteks ning kohalikeks fookusmõteteks. Mainimata ei saa jätta, et Pärnumaal võiks olla ambitsiooni kasvada Edela- ja Lääne-Eesti arenguveduriks või eestkõnelejaks nii nagu Tartu on Lõuna-Eestit vedav keskus. Samuti, ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime kasv tagab Pärnumaa elanike heaolu ja omavalitsuste maksubaasi – selle nimel tuleb töötamist jätkata ning veelgi paremini korraldada.


I. Üleriigiline fookus – Pärnumaa Riigikogu saadikute regionaalarenguline ambitsioon

  • KOV-ide võimestamine
    KOV-dele luuakse võimalused oma tulubaasi kasvatamiseks – Eesti tasakaalustatud ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamiseks (eelduste loomine omatulude kasvuks ning KOV autonoomia sisuliseks tekkeks, KOV tulude otsene sidumine ettetevõtluskeskkonna kvaliteedi ja selle arenguga, regionaalsete erisuste arvestamine maksupoliitika kujundamisel).
  • Õiglane osalus riiklikes investeeringutes ning võrdne kohtlemine piirkondade strateegilise taristu rajamisel ja haldamisel.
    KOV-id saavad proportsionaalse osa riigi ettevõtluse ja innovatsiooni tugimeetmete investeeringutest. Praegu on need koondunud eelkõige Harju- ja Tartumaale, mis on suurendanud regionaalseid erisusi. Pärnu- ja Läänemaa ettevõtluskeskkondade areng eeldab neljarealiste maanteede rajamist, Rail Baltica täismahus rakendumist ja tugevat piirkondlikku raudteeühendust. Samuti saarte ühenduste käsitlemist maantee pikendustena ja piirkondlikke lennuühenduste toetamist.
  • Regionaalsed strateegiad valdkondlike arenguotsuste tõekriteeriumiks. Regulatsioonide ja riigi strateegiliste investeeringute rakendamise eelduseks on regionaalsed strateegiad, mis arvestavad piirkondade arengueeldusi ning vähendavad taristu- ja teenusekoormuse kontsentreerumist pealinna regiooni.
  • Kõrg-, kutse- ja üldhariduse võimestamine ja integreerimine on kohaliku arengu eeldus. Regionaalsed kutse- ja kõrgkoolid valmistavad ette kompetentsed töötajad ja hoidavad noori piirkonnas. Riigi rahastatavate koolide tegevus peab arvestama kohalike ettevõtete tulevikuvajadustega, seda nii juhtide ja töötajate koolitamisel kui ka teadus-arendus- ja innovatsioonitegevuste teemade valikul. Tugev üldhariduskoolide võrgustik töötab piirkonna konkurentsieelise kasvu huvides
  • Energia ja side maht, hind ning kvaliteet on riigi „hügieeniküsimus“
    Pärnumaa energia- ja sidetaristu varustuskindlus, turvalisus ja taskukohasus on nn riigi hügieeniküsimus ning see peab vastama areneva ettevõtluspiirkonna nõuetele.


II. Piirkondlik fookus – Pärnu on regionaalne keskus

  • Pärnu võtab rolli Lääne-Eesti ühiste huvide koondamisel ja esindamisel riigi tasandil. Pärnu on ühenduslüliks teiste Lääne- ja Edela-Eesti keskustega, et seista ühiste huvide eest ja saada suuremat mõju Tallinna ja Tartu kõrval. Üks olulisemaid võtmefookuseid on seejuures Regionaalse taristu, energiaallikate ja -võrkude arendamise ambitsioon ja initsiatiiv.
  • Rail Baltica (RB) rakendamine kui Pärnumaa ettevõtluskeskkonna tulevikuvõimalus.
    Pärnumaa vajab KOV-ide ülest RB pakutavate võimaluste rakendamise kava, pikaajalisi kokkuleppeid ka planeeringuid. Sealhulgas ka uute võimaluste rakendamisel Kesk- ja Lõuna-Eestist lähtuvate kaubavoogude kasvatamiseks ning RB kaubajaama kasutavate tööstuste mahtude suurendamiseks.


III. Kohalik fookus – Kohalik võim ei ole privileeg vaid kohustus ja vastutus oma kogukonda teenida parimal võimalikul moel.

  • Jõuline ja läbipaistev juhtimine
    Linnavolikogu kannab linnaelu strateegilise suunaja rolli. Tegevjuhtimine on professionaalne, teenuskeskne, läbipaistev ja digitaalne. Sellest on eemaldatud     kliendi vaates parteilised erimeelsused, investeeringute politiseeritus ning otsuseid tehakse valimisperioodist pikemas vaates.
  • Omatulude kasvatamise ambitsioon: Linn hoidub tasakaalu häirimisest turupõhiselt toimivates ettevõtlus-sektorites. Linn osaleb ja on initsiaator ettevõtluses, mis on olemuselt nn loomulikud monopolid; on linna strateegilistes arenguhuvides ja vajavad tekke- või arengutõuget vmt.
  • Linna strateegiline areng ühtse juhtimise alla (ruum, sisu, turundus jmt). Linnal, maakonnal (sh teised KOV-id) on ühtne – sektorite lõikes tasakaalus tegevus- ja turunduskava, mille eestvedaja ja peamine sõnumi edastaja on olemuslikult linna peamine esindusisik. Linn on uute strateegiliste algatuste initsiaator.
  • Roheline koridor strateegilistele investeeringutele
    Strateegiliste investeeringute kaasamine on Pärnu arengu otsestes huvides ning vajab selget ja sujuvat menetluskorda, samuti abi ja tuge võimalikes läbirääkimistes riigiametite ja valitsusega
  • Planeerimisvõimekus vajab olulist arengutõuget.
    Linna strateegilise arenguruumi kujundamine vajab tänasest oluliselt suuremat võimekust ja paremat kvaliteeti linnaruumi planeerimiseks. Volikogul on keskne roll viimaste kehtestamisel, mh ka ehitusõiguslike vaidluste vähendamisel ja hoonestajate õiguskindluse tõstmisel (eelarve, initsiatiiv, kohalik regulatsioon).
  • Strateegiliste varade juhtimine (omandamine, haldamine, võõrandamine jne) on Pärnu majandustegevuse ja arengu suunamise loomulik vahend.
    Linn omandab ja planeerib süsteemselt tulevikus vajalikke maa-alasid, soetab ja müüb varasid jne, et tagada arenguruum strateegiliselt olulistele sektoritele ja investeeringutele, aga ka kavandatud muudele muudatustele linnaruumis.
  • Kõrg- ja kutsehariduse eksistents ja koostöö Pärnumaal on prioriteet. Kõrg- ja kutsehariduse koostöö ja valdkondlik laienemine on maakondlikult kokkulepitud prioriteet. STEM-õppe, sh IT-sektori ja vastava rakendusõppe arendamine (N: AI õpe) peab olema prioriteet, mis võimaldab pikas vaates lahendada tööjõupuudust ning tugevdada piirkondlikku innovatsioonivõrgustikku.
  • Ettevõtted ja organisatsioonid kaasarakse arendusprotsessidesse arutellu kavatsuse tekkest alates.
  • Parim elukeskkond! Kasvav, arenev ja uuenev ettevõtlus vajab talentide ahvatlemiseks kvaliteetset elukeskkonda ja sotsiaalset infrastruktuuri (eluaset, haridus, kultuuri-, spordi- ja vaba aja veetmise võimalusi.


KOHE plaan

  1. Astuda samme Pärnu juhtimise avatud koostööks teiste Pärnumaa omavalitsuste, Arenduskeskuse ja valdkondlike võrgustikega (ettevõtlusorganisatsioonid, haridusvõrgustik, kultuurivõrgustik jne ) vältimaks võõrandumist ja möödarääkimisi ning edendamaks koos maakonna konkurentsivõimet kui tervikut.
  2. Asuda looma Pärnumaa kõrghariduse kandepinna ja kohaliku ettevõtluse teadusmahukuse suurendamise eesmärgil läbirääkimisi (linn, Arenduskeskus, ettevõtlusorganisatsioonid) – kõnelusi kõrgkoolidega tippjuhtkonna tasemel (eeskätt Tartu Ülikool ja TalTech, Tallinna Ülikool, Põllumajandusülikool, Kunstiakadeemia jt)
  3. Kaaluda TÜ Pärnu Kolledži arendamist – lõpuni ehitamist ja toimimist ka kui haldusettevõte – baas teiste kõrgkoolide jt õppekavade läbiviimiseks jmt.
  4. RB tegevuskava Pärnumaa-siseselt: Vajalikud on RB poolt loodavate ruumiliste ja äriliste arenguvõimaluste visualiseeritud mudeldamine ja nn müügikava.
  5. Parkimiskorra avamine – eesmärgiks ei ole pelgalt raha vaid parkimise sisuline korraldamine. Näiteks tuleks läbi arutada turismibusside ja karavanide parkimiskorraldus, pargi- ja sõida korraldus jpm.
  6. Linna heakord ja prügimajandus ei arvesta ettevõtluskeskkonna tegelike vajadustega, on osaliselt konfliktis rohesihtkoha põhimõtetega ja ei haaku kuluefektiivsuse eesmärkidega. Vajalikud kiired korrektuurid.
  7. Olemasolevate ja kavandatavate töötleva tööstuse jm äripiirkondade sidumine ühistranspordi- ja selleks vajaliku kergliiklustaristuga
  8. Linna peamisi külaliste liikumiskoridore sh vanalinna palistavad „kolemajad“ ja nende kooslused (Supeluse, Rüütli, Kuninga, Uus, Aia jne tn), mis riivavad silma ning vähendavad Pärnu turismisihtkoha kvaliteeti, vajavad kiiret ja jõulist reageerimist ( veelgi parem oleks ennetav tegevus). Asuda kontrollima ja survestama linnaruumi heakorra ja hoonete kvaliteedi nõuete täitmist rakendades vajadusel järelevalve käigus sunniraha ning asendustäitmist, aga ka muid võimalusi.
  9. Töötada välja stipendiumid Pärnumaa doktorantidele eesmärgiga alustada Pärnumaa oma teadlas- ja haritlaskonna loomisega. Esmafookuses inseneeria ja tervisetehnoloogiad.