Kolledži ja PEvK-i eestvedamisel hinnati Pärnumaa kutse- ja kõrghariduse perspektiive

Eelseisev kümnend ootab Pärnumaa hariduselu arhitektidelt ja tööandjatelt koostööd ning „kastist välja“ mõtlemist. Mai lõpus toimus Pärnus tähelepanuväärne välkonverents Pärnumaa tööjõu hetkeolukorrast perspektiividest ning kutse- ja kõrghariduse rollist kohaliku tööturu vajaduste katmisel. Konverentsi initsiaatoriteks olid TÜ Pärnu Kolledž ja Pärnumaa Ettevõtete Koda. Ühtlasi tähistati konverentsiga ka Kolledži sünnipäeva. Osalejate ees rullusid lahti Pärnumaa ettevõtluskeskkonnas tegutsevate ettevõtete praktilised tööjõuvajadused ja kutse- ja kõrgharidusasutuste poolt pakutav ning akadeemilise ning riigisektori vaade ja ootus nendevahelisele sünergiale.

Haridussüsteem peaks tulevikutrende ette nägema

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan ja makroökonoomika professor Raul Eamets tutvustas Eesti tööjõuturu pikaajalisi trende tööjõuturul ja esitas mh üsnagi intrigeeriva väite: „Haridussüsteem ei pea üks-ühele vastama tööjõuturu igapäevastele ootustele.“ Ta lisas, et traditsiooniline haridussüsteem on alati inertsem ja jäigem kui muutused majanduses (tööturul). Pigem peaks haridussüsteem olema proaktiivsem, ning suutma tekkivaid probleeme ennetada ja tuleviku trende ette näha. Kiiretele muutustele reageerimiseks on sobilikud aga  täienduskoolitused ja mikrokraadid. 

Mõtete vahetuse käigus tõdeti, et mida lokaalsem ja spetsiifilisem on üks või teine haridussüsteemi osa (kool, kolledž, õppekava jne) seda rohkem on see siiski seotud kohaliku tööjõuturu igapäevaste ja/või lähiaja vajadustega. Sestap peaks paindlikkus, ettenägelikkus ja empaatia, aga ka operatiivsus olema kohaliku haridusmaastiku kujundajate peamised võtmesõnad.

Mõttele sekundeeris Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov, kes mh rõhutas, et arvestades neid soodsaid trende, mis Pärnumaa majandusele terendavad, vajatakse siin peatselt inimesi, kes suudaksid realiseerida regiooni tänaseid ja tulevasi konkurentsieeliseid. Danilov loetles seejuures üles mitmed olulisemad uue tööjõuvajaduse valdkonnad sh. bioloogilise toorme väärindamine (biokütused, vesiviljelus, puidukeemia, mahepõllundus); taastuvenergeetika,  mikroenergeetika ja energiasalvestus; logistika ja transporditeenused, seotuna Rail Balticuga, Via Baltica laiendustega, sadama ja lennuvälja tegevustega ning kogu transpordisõlme omavahelise sünergia perspektiiviga; puhkemajandus. 

Üleriigiline strateegiapilt ei paku Pärnumaale puhkemajanduse eelisarenduse kõrval muid perspektiive

Samas väljendati muret, et senised riigi valdkondlikud (haridus, majandus, transport, kultuur jne) arengustrateegiad ja – kavad ei jäta Pärnumaale puhkemajanduse eelisarenduse kõrvale just palju ruumi. Arenguseire keskuselt 2019.a. tellitud uurimus „Eesti regionaalse majanduse tulevik. Stsenaariumid aastani 2035“ hindavad enim eelistatud stsenaariumiks Lääne- Eestis ülekaalukalt „Tõmbekeskuste stsenaariumi“.

Viimane aga just seda „ruumi“ vajab. Teisisõnu,  regionaalarengu (olemuselt horisontaalsed) kavad, plaanid, projektid peavad jõudma ka Eestis paraku domineerivatesse (olemuselt vertikaalsetesse) valdkondlikesse arengukavadesse – poliitikatesse.  Näiteks: (rakendus)kõrgkoolid piirkondades; ülikiire andmeside; tark elektrivõrk; kohalikud sadamad (Pärnu puhul ka lennujaam), head transpordiühendused  keskuse ja tagamaa vahel jne.

Pärnumaa vajab keskastmejuhte ja insenere

Kolmanda mõõtmena avasid Pärnumaa suuremate turismi ja töötleva tööstuse ettevõtete personalijuhid kohaliku tööjõuturu praktilisi väljakutseid. 

Töötleva tööstuse personalijuhtide hinnangul on  „most wanted“ tööstusvaldkonna töötaja tark, initsiatiivikas ja kogenud keskastmejuht ning insener. Pärnumaaga seotud üsnagi ootamatu, aga järele mõeldes, üsnagi loogiline nö lisaväljakutse on ehk hoopis mujal. Kuluaarivestluses tõdeti, et kaudselt avaldab kirjeldatud tööjõu nappusele kaasa Pärnu tuntud ja tugev kuurortlinna – Suvepealinna bränd. Üldine – tavateadmine Eestis lihtsalt ei seosta inseneri ning tööstuse keskastme juhi karjääri Pärnuga – mõttekoht Pärnu turundajatele. Ktsaskohana tööjõu eluolu korraldamisel tõsteti lauale ka Pärnu üürituru hooajalisus.

Olgugi, et Pärnumaal on puhkemajanduse sektori töötajate osakaal Eesti kõrgeim, on ka  turismisektori personalijuhtide otsingufookuses tark ja initsiatiivikas keskastme juht. Kuid mitte ainult. Hooajalisus on puhkemajanduse väljakutse nr. 1. Sellest ka surve sektori palgatasemele, reatöötajate pidev põud ja sageli ka kõrge voolavus, samuti pakutavate spetsiifilisemate teenuste osutajate nappus ja/või kvaliteet.

Nn Uus ettevõtlus Pärnumaal seisab silmitsi töötleva tööstusega olemuselt sarnase väljakutsega –  eluvõimelise sektori laiendamise ja selle olemasolu avaliku usutava tõendamisega. Uudsuseks on ülesande rahvusvaheline mõõde. Ehk rohkemgi kui traditsioonilistes valdkondades on siin oluline sarnaselt teistmoodi mõtlev, sageli spetsiifilise ettevalmistuse ja haridusega kogukond, inspireeriv keskkond ning IKT baas- ja täiendõppe olemasolu.    

Kõigi tööandjate ühine soov on töötajate täiendõppe paindlikkus, mis arvestab inimeste tööajaga ja selle võimalikult väikese koormamisega – märksõnadeks õppekavade mitmekesisus,  piiratud ajaline kestvus ja kohapealne õppimine.  Üksteisele lähendamist vajavatest valdkondadest tõsteti kalevile kohalikul kutse- ja kõrgharidusmaastikul hariduse saanute madal osalus kõnealuste sektorite tööhõives ja vastupidi – viimaste poolt õppuritele pakutavate praktikakohtade nappus.   

Kuidas edasi?

Antud sisenditest koorus kohalikku kutse ja – kõrghariduselu kujundajatele mitmeid olulisi ja ehk ebamugavaidki ülesandeid, mis peaksid koha leidma eelnimetatud arengukavades ning enamgi veel  – tegevustes. Lääne-Eestit ja antud juhul Pärnumaad puudutavates nii üleriiklikes kui kohalikes arengukavades peavad bioloogilise toorme väärindamine, taastuvenergeetika,  logistika ja transporditeenused jmt kõrvuti puhkemajandusega saama vääriliselt üles tähendatud. See võimaldaks lihtsamini kaasata investeeringud nimetatud sektorisse endasse, nende tugisüsteemidesse ja vastavatesse kutse- ning kõrghariduskavadesse Pärnumaal. 

Pärnu ja Pärnumaa avalik turundamine peab avarduma. Kõrvuti turismi sihtkoha turundamisega peab pildile tulema ka inimsõbraliku elamise ja töötamise sihtkoht, kus on lisaks kvaliteetsetele puhkamisvõimalustele ka elu ning karjäärivõimalused kõigile arenevate sektorite sh elektroonika ning muu kõrgtehnoloogilise töötleva tööstuse, logistikasektori, taastuvenergeetika aga ka uus-ettevõtluse jne töötajatele, investoritele ning loojatele. Tugevam elu ja töökeskkonna bränd toetab puhkemajanduse kvaliteedi tõusu ja vastupidi. 

Kohalik kutse- ja kõrghariduskeskkond peab toetama (vähemalt) eelisarendatavate valdkondade baas ja täiendõpet. Loodetavasti näeme kesk-pikas perspektiivis Kolledži baasil multiversitase teket, mis koostöös Kutsehariduskeskusega jt pakub baasõppe kõrval mitmekesiseid võimalusi mikrokraadide omandamiseks ja lühiajaliseks täiendõppeks, aga ka kutse ja kõrghariduse ühendatavaid õppekavasid ning jätkuõppimise võimalusi kutsehariduse omandanutele. 

Kriitilise tähtsusega komponendiks uuenduste ellu-kutsumisel ja realiseerimisel hinnati Pärnumaa arenguorganisatsioonide,  omavalitsuste, jt tuge, ühendavat rolli ning tegevuste järjekindlust ja -pidevust, mis kõik koos omandavad võtmetähenduse Pärnumaa ees seisvate suuremahuliste taristu ning roheenergiainvesteeringute foonil.

Andres Sooniste

Pärnumaa Ettevõtete Koda

Antud arvamuslugu ilmus 27.07.2022 Pärnu Postimehes.

Pärnu kolledžis toimunud konverentsist saab lugeda SIIT.

Uudis avaldati: 

Viimased uudised

Mis on kõige selle mõte?

On aasta 1887. Inglismaa kuninganna ja India keisrinna Victoria õukond. Victoria ja tema nooruke Indiast pärit teener Abdul. Kuninganna Victoria Abdulile: “Mind ümbritsevad aristokraatidest narrid.

Loe edasi