6. peatükk
Kas teadsid, et Pärnumaa on Eesti loomakasvatuses tipptegija, olles riigis teisel kohal nii veiste, lihaveiste kui ka lammaste arvu poolest?
kogu riigi rannapüügi kogusaagist püütakse Pärumaal.
kogu Eesti piimatoodangust toodetakse Pärnumaal. Sellega ollakse Eestis suuruselt 3 piimatootja.
Eesti uusehitiste kogumahust ehitati 2025. aastal Pärnumaale, mis on Harju ja Tartu maakonna järel suuruselt kolmas elamuehituspiirkond.
kõigist Eestis registreeritud majutatute ööbimistest tehti 2025. aastal Pärnumaal, mis on Harjumaa järel riigi suuruselt teine turismipiirkond.
Maakonna majanduse struktuuri käsitlemise juures on välja toodud iga tegevusala (EMTAK 2025) olulisemad ettevõtted, mis jäänud silma erinevate ettevõtluskonkursside analüüside puhul. Mõnel tegevusalal on Pärnumaal mitu laiemal tegevusalal (nt piimakarjanduses) tegutsevat silmapaistvat ettevõtet.
Omaette huvitavaks nähtuseks on ettevõtted, kes on oma kitsamal tegevusalal kõige olulisemad kogu riigis. Teatud tegevusalade (nt hulgi- kui ka jaekaubandus) puhul on riigi suurimate ettevõtete peakorterid registreeritud pealinnaregioonis – see kajastub vastavalt ka ettevõtlusstatistikas.
Pärnumaa kuulub tugeva mitmekesise majandusega maakondade hulka, nt sarnaselt Viljandimaaga ja Lääne-Virumaaga. Tugevale tööstussektorile (mahule neljandal kohal riigis maakondade lõikes) ja primaarsektorile (mahult kolmandal kohal riigis) lisandub kiirelt kasvav teenuste sektor. Traditsioonilise turismi- ja puhkemajanduse kõrvale on seal kanda kinnitamas IT-tehnoloogia valdkond.
Primaarsektori osatähtsus jääb Eesti keskmisele (2,0% SKP-st) alla ainult Harjumaal (0,3%) ja Ida-Virumaal (1,4%). Peale Tartumaad (2,1%) järgneb Pärnumaa 4,8%-ga, edestades 11 maakonda. Suurim on selle sektori osatähtsus Põlvamaal (13,2%).
Tööstuse ja ehituse sektori osatähtsus jääb alla Eesti keskmise taseme (23,0% SKP-st) ainult Harjumaal (17,9%). Skaala teise otsas on Ida-Virumaa 48,2%-ga. Pärnumaa (34,4%) on selle sektori osatähtsuse järgi neljandal kohal peale eespool nimetatud Ida-Virumaad (48,2%), Raplamaad (39,6%) ja Viljandimaad (34,4%).
Teenuste sektori osatähtsus ületab Eesti keskmist (75% SKP-st) ainult Harjumaal (81,8%). Pärnumaa vastav näitaja 61,8% on maakondade järjekorras keskmisel positsioonil (8. kohal 15 maakonna seas). Madalaim näitaja (50,4%) on Ida-Virumaal.
Pärnumaa on primaarsektori mahult riigi kolmas maakond peale Lääne-Virumaad ja Tartumaad, edestades pealinnaregiooni – Harjumaad. Suurima territooriumiga mereäärse maakonnana saab sektorisiseselt kasutada väljendit „Eestis esikohal“ nt kalanduse kui ka metsanduse valdkonna puhul.
Kalarikka Pärnu lahe tõttu on Pärnumaa riigi rannakalanduse kese. Kuigi maakonna sisemajanduse koguprodukti kontekstis on selle valdkonna näitajad marginaalsed, on kalandusel ikkagi väga oluline osa rannikuäärsete maapiirkondade ja püsiasustusega väikesaarte ettevõtluses ja traditsioonilise elulaadi säilitamisel. Viimase aspekti puhul toome esile UNESCO tunnustusega Kihnu kultuuriruumi.
Pärnumaa on suure territooriumi ja looduslike tingimuste tõttu olnud ajalooliselt üks Eesti metsanduse keskmeid (Ida- ja Lääne-Virumaad hõlmava) Alutaguse kõrval. Metsamajandus on oluline eriti Vahe-Eesti metsavööndisse jäävas maakonnas idaosas.
Pärnumaa kuulub ekstensiivsema kasutusega põllumajandusmaade rühma, erinevalt Kõrg-Eestisse jäävatest keskmiselt kõrgema mullaviljakusega sisemaa naabritest – nt Järvamaast ja Viljandimaast. Tulenevalt juba maakonna suurusest ja looduslikest eeldustest on maakond oluline tootja piimanduse kõrval ka mitmes teises põllumajandusharus.
Pärnumaa sekundaarsektor on kokkuvõttes riigis neljandal kohal maakondade lõikes. Võrreldes kolmandal kohal olevast Ida-Virumaa (ja viiendal kohal olevast Lääne-Virumaaga) on siinne tööstustoodang suunatud rohkem ekspordiks.
Ehituse osas väärib märkimist elamuehitus mille mahtude poolest ollakse Eestis kolmandal kohal peale Harjumaad ja Tartumaad. Hetkel ja lähitulevikus annab ehitusse suure panuse suurte taristu- ja ehk ka tööstusprojektide elluviimine.
Pärnumaa on maavarade poolest suhteliselt rikas, tähtsaimad on turvas ning ehitusmaterjalitööstuses kasutatavad liiv, kruus, savi ja dolomiit.
Turbavaru poolest on Pärnu maakond üks rikkamaid. Pärnumaal asub enamik Edela-Eesti suurrabadest, sh Eesti suurima varuga Lavassaare turbamaardla (mis annab umbes 90% maakonnas toodetavast turbast).
Pärnumaal kasutuses olevad või potentsiaalsed maardlad paiknevad hajusalt ja asuvad nii eemalolevates piirkondades kui ka olemas oleva asutuse vahetus läheduses. Viimasel ajal on asustuse areng toimunud valdavalt väljaspool potentsiaalseid maardlate piirkondi, kuid samas võivad põrkuda kiiresti areneva põllumajandusega seotud maaomanike ning maardlate kasutajate (nt seoses Rail Baltica ehitusega ja Via Baltica rekonstrueerimisega kasvanud surve tõttu) huvid.
Töötleva tööstuse traditsioon ulatub maakonnas juba 19. sajandi esimesse poolde kui rajati Sindi kalevivabrik. Teised tolleaegsed suuremad ettevõtted tekkisid selle lõpus ja 20. sajandi alguses eelkõige Pärnusse. Tänasel päeval on osa nö vanasid töötleva tööstuse harusid kadunud (nt linatööstus) või haihtumas.
Samal ajal on viimastel aastakümnetel tekkinud ettevõtteid maakonna kontekstis uutes harudes, nt elektroonikas. Suur meie töötleva tööstuse ettevõtetest tegutseb koostöös Põhjamaade ettevõtetega, olles osa ülemaailmsetest tarneahelatest. Erinevalt maakonna kuvandist on Pärnumaa tugev tööstusmaakond, seda erinevate ettevõtlus- ja tööhõive põhjal.
Ehitus on maakonnas olnud olulisemaid tööandjaid. Siinne ettevõtlusmaastik on mitmekesine erinevas suuruses ja spetsialiseerumisega ettevõtetega. Elamuehituse mahtudelt on Pärnumaa olnud pikka aega Eestis kolmandal kohal, nüüd ja lähitulevikus on oluline suurte objektide lisamine, eelkõige taristu ehitamise osas.
Tertsiaarsektor hõlmab endas erinevaid teenuseid, millest suurema osa moodustavad äriteenused ehk (era)ettevõtluse vormis osutatavad teenused. Siia lisanduvad veel avaliku sektori ja mittetulundussektori poolt pakutavad teenused nagu näiteks avalik haldus ja meditsiin. Tertsiaarsektorit peetakse arenenud ühiskonnas kõige suuremat hõivest andvaks valdkonnaks.
Ruumiliselt paikneb teenuste sektor valdavalt, sõltuvalt teenuste iseloomust, (eriti linnalistes) keskustes. Vähenev tarbijate arv toob kaasa nii avalike kui äriteenuste kokkutõmbumise. Võrreldes taasiseseisvumisaja algust – 1990. aastaid praeguse seisundiga, on kohati toimunud „teenuste ärauhtumine“ ja osade kohalike keskuste „degradeerumine“, seda eriti maakonna äärelistes piirkondades.
Esimeses järjekorras kaovad teenused väiksemates asulates. Elanike vähenemise ja tulude languse juures on suur surve avalike teenuste vähendamisele. Samal ajal püütakse olulisemaid ning esmatähtsaid teenuseid hoida vähemalt vallakeskustes. Lähitulevikus tuleb omavalitsustel teha suuremat koostööd nii omavahel kui ka teiste sektoritega teenuse säilitamisel.
Pärnumaa on riigi suuruselt teine turismi – ja puhkemajanduse piirkond peale Harjumaad. Siseturismi kõrval on oluline teenuste ekspordi aspekt: siinkohal on kunagise positsiooni taastamiseks vajalik tootearenduse kõrval kiirete ühendustega seonduv.
Hinnanguliselt ligi miljoni ööbimisega (aastakeskmiselt) Pärnu maakond on nn turismiintensiivsuselt kõrgemaid näitajaga piirkondi Eestis. Kui 2014. aasta alguse seisuga oli keskmiselt 100 elaniku kohta 9,5 voodikohta (vastavalt Pärnu linnas 11 ja ülejäänud maakonnas 8,2 voodikohta), siis kümme aastat hiljem, 2024. aastal olid vastavad näitajad 10,6 (12,7 ja 8,7). Vastav näitaja oli 2024. aastal Harjumaal 3,6, sealhulgas Tallinnas 4,3. Veel kõrgemad oli vastav näitaja teistes Lääne-Eesti maakondades: Hiiumaal 15,6 ja Saaremaal 15,3 ning Läänemaal 11,0. Siinkohal jääb ametliku statistika vaateväljast välja jagamismajanduse potentsiaal.
Pärnumaa on oma mahtudelt ja atraktiivsuselt riigi suuruselt kolmas kinnisvarapiirkond. See kajastub ka eelkõige Pärnu linna (sh rannarajooni) hinnatasemes.
Maakonna majandusel ja atraktiivsusel ning rahvastikuprotsessidel on teatud seosed kinnisvaraturuga. Eesti kinnisvaraturg on 2026. aasta alguses näidanud teatavat vastupidavust: kuigi tehingute arv on intressikeskkonna ja majandusliku ebakindluse tõttu püsinud pigem tagasihoidlik, on korterite ruutmeetrihinnad (eriti mediaanhind) liikunud tõusutrendis.
See on tingitud uute korterite suuremast osakaalust tehingutes ja üldisest elukalliduse tõusust. Suuremates linnades on hinnavahed märkimisväärsed, peegeldades piirkondlikku nõudlust ja uusarenduste mahtu.
Maakondade statistikas domineerib Harjumaa, mis tõmbab ka Eesti üldise keskmise kõrgeks. Teistes maakondades sõltub hind suuresti sellest, kas tehinguid tehakse maakonnakeskuses asuvate uute korteritega või vanema elamufondiga valdades.
Äriteenuste ja tehnoloogia arendamisega seonduv teenusmajanduse haru on viimastel aastatel, kuigi teatud tagasilöökidega, saanud hoogu Pärnus. See teenuste sektori haru on võrreldes traditsioonilise turismi – ja puhkemajandusega veelgi hüplikum.
Veonduse ja laonduse valdkonna arengut soosib maakonna soodne asukoht Tallinnat ja Riiat ühendavl teljel. Uue hoo peaks valdkonda lisama praeguste suurte taristuprojektide elluviimine.
Transporditaristu suurim edasiminek on toimunud maanteede osas. Sel aastatuhandel on toimunud arenguhüpe maanteede rekonstrueerimisel, sh mustkatte alla viimise teel. Pärnumaal on endiselt aktuaalne ühistranspordiks kasutatavate teede mustkattega katmine.