Sissejuhatus

Pärnu maakond paikneb Edela-Eestis Liivi lahe kirderannikul. Maakond asub Eesti Vabariigi lõunapiiril, piirnedes Läti Vabariigiga. Loodes on vahetuks maismaanaabriks Lääne maakond, põhjas Rapla maakond, kirdes Järva maakond, idas Viljandi maakond. Loodes ja läänes on ülemerenaabriks Saare maakond. 

Maakonna halduskeskus Pärnu linn on (mööda maanteed) Tallinnast 127 km, Tartust 172 km, Riiast 183 km kaugusel. 

Maakonna territooriumile (Kõnnu küla Põhja-Pärnumaa vallas) jääb arvutuste kohaselt (arvestades idapiiri ja territoriaalvett) kogu Eesti keskpunkt.

Eesti suurima maakonna pindala on 5418,84 km², mis moodustab 12,0% Eesti vabariigi territooriumist (45 338 km², sealhulgas on riigi maismaa pindala 43 464,19 km². 

Maakonna moodustava seitsme kohaliku omavalitsuste pindalad (km²) on suuruse järgi: Lääneranna 1 362,68; Saarde 1 064,80; Põhja-Pärnumaa 1 010,60; Pärnu 857,63; Tori 611,13; Häädemeeste 494,76; Kihnu 17,24.

Pinnamood on tasane, kõrgeim punkt asub Saarde vallas Leipste külas: Rehemaa mägi, 81 m (täpsemalt 80,9 m) üle merepinna.

Suurim järv on ravimuda poolest tuntud Ermistu 4,51 km2 (4,56 km2) Pärnu linna Tõstamaa osavalla territooriumil. 

Eesti 2318 saarest ja laiust on Pärnumaa piirides 422, kogupindalaga 22,02 km², millest kaks on asustatud: Kihnu – 17,08 km2  ja Manõja (Manija, Manilaid) – 2,04 km2.

Maakonna rannajoone pikkus on 620,5 km, sealhulgas 440 km mandriosas. Eesti rannajoone pikkuseks on 4021 km, niisiis hõlmab Pärnumaa osa sellest 15,4%. Nüüdisranna põhilise osa moodustab madal kamardunud või kivine moreenrand, maakonnale kuulsust toonud liivarannad asuvad Valgerannas, Pärnus, Uulus ja Kablis. Rannikumeri on madal.

Maakonda läbiv ja Pärnu linnas merre suubuv Pärnu jõgi (144 km, sh maakonna piires 84 km) on pikkuse poolest Eestis 2. kohal peale Võhandu jõge (162 km).

Pärnu lahe rannik on kliima poolest Eesti soojemaid piirkondi. Eestis maksimaalne termilise suve (ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsivalt üle +13ᵒC) pikkus on Kihnus 105,7 ja Pärnus 104,7 päeva, ainult veidi lühem kestus on Virtsus 102,8 päevaga. Termiline suvi on perioodil 1951-2020 keskmiselt kestnud Pärnus 29. maist 10. septembrini, Kihnus 3. juunist 16. septembrini ja Virtsus 2. juunist 12. septembrini. 

Ulatusliku territooriumiga Pärnumaa paistab silma mõnede klimaatiliste kontrastide poolest. Perioodi 1966-1998 mõõtmistulemuste järgi on üks Eesti kuivemaid paiku Kihnu saar (549 mm / aastas), võrdluseks Pärnu näitaja 693 mm / aastas. Maakonna kaguosas Saarde vallas Läti piiri ääres asuvas Jäärjas on mõõdetud Eesti suurim aastakeskmine sademehulk 800 mm / aastas.

Pärnumaal on oluline logistiline koht kaht Baltimaade pealinna ühendavas Tallinn-Riia arengukoridoris ning regionaalne tähtsus Lõuna- ja Kesk-Eesti ühendamisel merega. 

Analüüsides pilti maakonnasiseselt kohalike omavalitsuste kaupa, võib Pärnumaad oma sotsiaalmajandusliku arengu näitajate poolest pidada Eesti väikeseks mudeliks. Kui Pärnu lähiümbrust võib valglinnastumise tõttu pidada mõnede näitajate poolest Tallinna lähiümbruse vähendatud ja „lahjendatud“ koopiaks, siis probleemid maakonna äärepiirkondades (millest mõned on riigipiiri äärsed) on võimendunud teise äärmusesse.

Rahvastik 

Rahvaarv oli seisuga 01.01.2026 rahvastikuregistri järgi 86 588 elanikku, mis moodustab (stabiilselt rohkem kui juba viimased kümmekond aastat) 6,3% Eesti (1 365 142 elanikku) rahvastikust. Sarnased suhtarvud iseloomustavad ka teise ametliku allika – statistikaameti andmeid: seisuga 01.01.2026 oli elanike arv 87 015, mis moodustas 6,4% Eesti rahvastikust (1 360 745).  

Rahvaarvu ja keskmise asustustiheduse (16 elanikku/km²)  järgi on Pärnumaa 11. kohal Eestis. Asustustihedus on Pärnumaal ligi kaks korda hõredam kui Eesti keskmine näitaja (31,4 elanikku//km²). 

Eestlased moodustavad 87,1% maakonna elanikkonnast, riigi vastav kogunäitaja on 68,2%. Eesti keele ja kultuuri seisukohalt on oluline fakt, et eestlaste arvult (75 810 seisuga 01.01.2026) on maakond kolmandal peale Harju- ja Tartumaad, edestades omakorda Lääne-Virumaad ja Viljandimaad.

Pärnumaa elanike arv on viimase 35 aasta jooksul (olles kahanemise pingereas positiivses mõttes teisel kohal peale Raplamaad) sarnaselt enamus (13) maakondadega pidevalt vähenenud – hetketasemeni ligi 87 000 elanikku kunagiselt tasemelt 100 000 elanikku. Märkusena, arvesse tuleb võtta, et 2017. aastal toimunud haldusreformi tulemusel suurenes maakond kahe Läänemaa valla – Hanila ja Lihula võrra.

Eesti elanikkonna suuruselt 4. keskuses – Pärnu keskuslinnas elab ligikaudu 40 000 elanikku. Keskuslinn koos vahetult piirnevate asulatega (Sindi linn, Paikuse alev, Audru ja Sauga alevik, Eametsa, Papsaare, Reiu, Pulvarki, Silla, Tammiste, Uulu, Valgeranna küla) moodustab üle 50 000 elanikuga Pärnu linnastu. Trend on, et valglinnastumise (mahult kolmas piirkond Eestis) tõttu Pärnu linna lähiümbruses elanike arv kasvab, mujal maakonnas aga väheneb.

Viimane fakt on korrelatsioonis viimastel aastakümnetel täheldatud trendiga, et maakonna äärealadel asuvate piirkondlike keskuste roll maakonna majanduses ja ettevõtluses on langenud, kasvanud on aga keskuslinna lähitagamaa osatähtsus.