5. peatükk
Kas teadsid, et Pärnu linna (74%) ja Tori valla (24%) ettevõtted moodustavad 99% kogu Pärnumaa ettevõtete ekspordist?
Kuigi Pärnu linnas elab 59% maakonna elanikest, annab linna ettevõtlus 75% maakonna ettevõtete kogukäibest.
Maakonna suurimaks tööhõive pakkujaks on töötlev tööstus, kus töötab täpselt 25% ehk veerand kõigist Pärnumaa töötajatest.
Maakonnas tegutsevate ettevõtete seas on arvuliselt kõige levinum tegevusala ehitus, mis moodustab 18% kõigist tegutsevatest ettevõtetest
maakonna kogukäibest annavad töötlev tööstus (31%), millele järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (20%) ning ehitus (10%).
Maakonna rahvastikust elab suurimas kohalikus omavalitsuses – Pärnu linnas 59% Pärnumaa elanikest. Võrdluseks, maakonna ettevõtete kogukäibest on Pärnu linna osatähtsus 75%, ekspordist 74%, tegutsevate ettevõtete arvust 64%, töötajatega ettevõtete arvust 65%, töötajate arvust 71% ja tööjõumaksudest 73%. Niisiis ületab Pärnu linna osatähtsus maakonna ettevõtluses tema osatähtsust rahvastikus.
Taasiseseisvumisajal, st viimase 35 aasta jooksul, on Pärnu linna osatähtsus maakonna majanduses järjepidevalt kasvanud, seda sarnaselt Tallinna osakaalule kogu Eesti suhtes. Kui varasemalt võis Pärnumaal tähtsaimaks piirkondlikuks majanduskeskuseks pidada Vändrat, siis viimastel aastatel on väljaspool Pärnut kasvanud enim linnalähedase Tori valla osatähtsus.
Omavalitsus | Kokku |
Pärnu maakond | 86588 |
Pärnu linn | 51348 |
Tori vald | 12597 |
Põhja-Pärnumaa vald | 7743 |
Lääneranna vald | 5023 |
Häädemeeste vald | 5015 |
Saarde vald | 4187 |
Kihnu vald | 675 |
Rahvastik Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste kaupa, 01.01.2026. Allikas: Rahvastikuregister.
Ettevõtete kogukäibe näitaja puhul domineerib 21 tegevusala seas Pärnumaal töötlev tööstus (31% kogunäitajast), järgnevad kaubandus (20%), ehitus (10%), primaarsektor (põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük) 7%-ga, veondus ja laondus (6%), majutus ja toitlustus 4%, mäetööstus 3% jt valdkonnad.
Ettevõtete arvu dünaamikas väärib märkimist majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu rohkem kui kahekordistumine võrreldes aastatuhande algusega. Arvesse tuleb võtta, et 2017. a haldusreformi tulemusel suurenes Pärnu maakond kahe senise Lääne maakonna valla võrra.
Kahekümne ühe tegevusala seas ei ole maakonnas ettevõtete eksporttegevust neljandiku ehk viie valdkonna puhul. Laiem on tegevusalade seas ekspordi skaala Pärnu linnas, kitsaim – ainult ühes valdkonnas: hulgi- ja jaekaubandus Häädemeeste vallas ja töötlev tööstus Kihnu vallas.
Pärnumaa olulisemad tegevusalad ekspordi osas on töötlev tööstus (51% ekspordist), mäetööstus (23%) ning hulgi- ja ja jaekaubandus (20%). Kokku moodustavad need kolm tegevusala ligi 94% maakonna ettevõtete ekspordi kogumahust.
Ruumiliselt pilti vaadates on kogu aeg olnud oluline maakonna „ekspordiveduri“ – Pärnu linna roll. Lisades juurde veel (ka osaliselt Pärnu linnastut hõlmava) Tori valla ettevõtete osa, siis võime väita, et need kaks kohalikku omavalitsust (hetkel kokku 99%) on ülitähtsad.
Maakonnas tegutsevate ettevõtete (5588) seas domineerivad tegevusalade seas arvuliselt ehitus (18% tegutsevatest ettevõtetest), hulgi- ja jaekaubandus (12%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (10%). Ehitus on domineerib enamus kohalike omavalitsuste lõikes, v.a Kihnu vald (kus domineerib majutus ja toitlustus) ja Lääneranna vald (kus domineerib primaarsektor).
TEGEVUSALA | Kokku |
KOKKU | 5588 |
EHITUS | 997 |
HULGI- JA JAEKAUBANDUS | 655 |
KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS | 571 |
MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED | 523 |
PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA KALAPÜÜK | 509 |
TÖÖTLEV TÖÖSTUS | 460 |
KINNISVARAALANE TEGEVUS | 390 |
VEONDUS JA LAONDUS | 319 |
MAJUTUS JA TOITLUSTUS | 301 |
HALDUS- JA ABITEGEVUSED | 296 |
ELEKTROONILISE SIDE TEENUS, PROGRAMMEERIMINE, KONSULTATSIOONID, ANDMETÖÖTLUSTARISTU JA MUU INFOALANE TEGEVUS | 143 |
KUNST, SPORT JA VABA AEG | 133 |
TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE | 110 |
HARIDUS | 51 |
ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA VARUSTAMINE | 33 |
KIRJASTAMINE, RINGHÄÄLING NING SISU TOOTMINE JA LEVITAMINE | 33 |
FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS | 33 |
VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME- JA SAASTEKÄITLUS | 16 |
MÄETÖÖSTUS | 15 |
AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE; KOHUSTUSLIK SOTSIAALKINDLUSTUS | 0
|
Tegutsevate ettevõtete arv Pärnu maakonnas tegevusalade kaupa, 2025. Allikas: Maksu- ja Tolliamet.
Töötajatega ettevõtete (kokku 3837) seas domineerivad maakonnas tegevusalade lõikes mikroettevõtete rohked ehitus (20% ettevõtete arvust), muud teenindavad tegevused (11%) ning hulgi- ja jaekaubandus (10%).
Töötajatega ettevõtete arv kohalike omavalitsuste lõikes on suhtelises korrelatsioonis nende rahvastiku suurusega.
Töötajate arv (kokku 25 804) on Pärnumaal suurim töötlevas tööstuses (25% töötajatest), järgneb tegevusala – avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus (11%) ja ehitus (9%). Kokku ligi 45% töötajatest töötavad nendes kolmes tegevusalas.
Ka selle näitaja puhul on näha teatav suhteline korrelatsioon kohalike omavalitsuste rahvastiku suurusega, kuid teine oluline näitaja on siinkohal elanikkonna vanuseliseline struktuur. Kui Pärnu linnas elab 59% maakonna elanikest, siis töötajate arvu vastav näitaja on 71%.
Kohalike omavalitsuste tööandjate deklareeritud tööjõumaksude puhul domineerivad tegevusalade lõikes Pärnumaal töötlev tööstus (27% vastavast maksutulust), järgnevad tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (12%) ning avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus (12%). Kokku annavad need kolm valdkonda ligi 51% tööjõumaksu kogumahust.
Kõrgema palgatasemega tegevusalad on koondunud valdavalt maakonnakeskusesse. Seda näitab Pärnu linna osakaalude võrdlus: kui maakonna rahvastikus on see näitaja 59%, siis tööjõumaksude puhul 73%.
