2025. aasta lõpu seisuga kuulus Pärnumaal statistilisse profiili 9126 ettevõtet, mis teeb maakonnast Eesti kolmanda suurima ettevõtluskeskuse peale Harju- ja Tartumaad.
Pärnu maakonna sisemajanduse koguprodukt ulatus 2024. aastal 1,699 miljardi euroni, olles sellega Eesti suuruselt neljas majandus.
Pärnumaa ettevõtete kogueksport 2025. aasta andmetel oli 168 647 395 eurot. Sellest 75% moodustasid töötlev- ja mäetööstus.
Pärnumaa ettevõtete koja üks peamisi võtmeeesmärke on Pärnu maakonna ja Edela-Eesti piirkondliku konkurentsivõime eesttirimine ja tagantupitamine. Selle pikaajalise ja pea lõputu protsessi üks olulisi lähtekohti on kompromissitult ausa ja ilustamata pildi loomine meie tegevusmaast, seda nii heas kui halvas. Sestap oleme otsustanud tuua teieni võimalikult adekvaatse ja numbritele tugineva ülevaate meie kodumaakonna majandusest koos järeldustega
See peatükk annab ülevaate Pärnu maakonnast kui Eesti pindalalt suurimast ja rahvaarvult neljandast piirkonnast, mis toimib oma looduslike ja sotsiaalmajanduslike kontrastide tõttu riigi „minimudelina“. Pärnumaa territoorium (5418,84 km²) hõlmab 12% Eesti pindalast ning siin, Põhja-Pärnumaa vallas, asub arvutuslikult ka kogu Eesti geograafiline keskpunkt.
Maakonna loodust iseloomustavad tasane pinnamood, 422 saart ja laidu ning 620,5 km pikkune rannajoon, mis moodustab üle 15% kogu riigi rannajoonest. Logistiliselt asub maakond soodsas Tallinn-Riia arengukoridoris ning klimaatiliselt paistab silma Eesti ühtede soojemate suvedega.
Kuigi rahvastiku asustustihedus (16 elanikku/km²) on riigi keskmisest ligi kaks korda hõredam, on Pärnumaa eestlaste arvult Harju ja Tartu maakonna järel Eestis kolmandal kohal, kusjuures majanduslikult on üha määravam Pärnu linnastu valglinnastumine ja keskuslinna lähitagamaa rolli kasv.
See peatükk keskendub maakonna rahvusvahelisele positsioonile, geograafilistele eelistele ja ekspordivõimekusele.
Pärnumaa asetseb rahvusvahelistumise kontekstis soodsas asukohas kahte Baltimaade pealinna ühendaval teljel Läänemere rannikul. Asukohta võimendavad lähitulevikus (sh aegruumiliselt) Via Baltica rekonstrueerimine ja Rail Baltica valmimine.
Sarnaselt Harjumaaga on potentsiaali mõttes olulised viie transpordiliigi olemasolu. Väliskaubanduses on maakonna koht (3.) suurem kui koht rahvastiku suuruse osas (4.). Kaupade ekspordis on oluline roll nii mereäärsel asendil (Pärnu sadam) kui ka siinse tööstuse integreeritusel Põhja-Euroopa tarneahelatesse.
Teenuste eksporti võimendab turismisihtkohana Pärnumaa koht aastakümneid maakonnana nr 2 peale pealinnaregiooni. Maakonna siseselt on rahvusvahelistumise (sh väliskaubanduse) „veduriks“ Pärnu linn: seal registreeritud ettevõetete arvele langeb ligi kolmveerand Pärnumaa ekspordist.
See peatükk käsitleb Pärnumaa positsiooni Eesti siseses majanduskontekstis, analüüsides sisemajanduse koguprodukti, ettevõtlusmaastikku, palgataset ja tööturgu.
Pärnumaa on riigi suuruselt neljas majandus, mille SKP on viimased 30 aastat liikunud samas rütmis enamiku maakondadega.
Arenguperspektiivina on seatud fookus „tarkadele töökohtadele“ ja lisandväärtuse kasvatamisele, kuna tootlikkuse osas on arenguruumi võrreldes Harju- ja Tartumaaga.
Palgatase maakonnas ei küündi enam riigi esikolmikusse, peegeldades 2008. aasta majandussurutise pikaajalist mõju ja erasektori suurt osakaalu. Tööturgu iseloomustab avaliku sektori rolli tõus ja Pärnu kujunemine oluliseks kaugtöö koondumiskohaks. Maakonna siseselt on märgata keskuslinna rolli kasvu ja traditsiooniliste piirkonnakeskuste tähtsuse kahanemist, samas kui maakonna loodeosas on tuntav Tallinna tõmbejõud.
See peatükk keskendub majandusnäitajate jaotusele Pärnu maakonna seitsme omavalitsuse lõikes, andes ülevaate rahvastiku, käibe, ekspordi, ettevõtete arvu ja palkade geograafilisest mustrist.
Pärnumaa majanduses domineerib selgelt Pärnu linn, mille panus peamistesse näitajatesse (käive 75%, eksport 74%, töötajate arv 71%) on oluliselt suurem kui linna osatähtsus rahvastikus (59%).
Viimastel aastatel on väljaspool keskuslinna kõige kiiremini kasvanud linnalähedase Tori valla osatähtsus, mis on ühtlasi tõusnud maakonna oluliseks „ekspordiveduriks“. Tegevusalade lõikes on maakonnas arvuliselt kõige rohkem ehitusettevõtteid, kuid käibe ja tööhõive poolest on tähtsaim valdkond töötlev tööstus. Piirkondlikud eripärad on selged: kui Häädemeeste ja Lääneranna vallas on suurima kaaluga primaarsektor, siis Tori vallas on turbatööstuse tõttu esikohal mäetööstus.
Peatükk jaguneb:
See peatükk annab süvitsi mineva ülevaate Pärnumaa majanduse struktuurist, analüüsides primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektorit ning tuues välja valdkondade võtmeettevõtted.
Pärnumaa on tugeva ja mitmekesise majandusega piirkond, kus traditsioonilisele tööstusele ja ressursimahukale primaarsektorile lisandub kiirelt kasvav teenuste valdkond.
Maakond on Eesti rannakalanduse vankumatu kese (80% riigi saagist) ja juhtiv metsamajanduspiirkond. Tööstussektoris on Pärnumaa riigi neljas, omades rahvusvaheliselt integreeritud ettevõtteid tekstiili-, elektroonika- ja metallitööstuses ning olles Eesti turbatootmise süda.
Teenuste sektoris püsib maakond riigi teise turismisihtkohana ja Baltimaade terviseturismi liidrina, toetudes soodsale asukohale Tallinn-Riia transpordikoridoris ja regionaalselt olulise Pärnu sadama tegevusele.
Peatükk jaguneb: