4. peatükk
Kas teadsid, et sekundaarsektor ehk tööstus ja ehitus annab 34,4% Pärnumaa sisemajanduse koguproduktist (SKP), olles sellega kindlalt Eesti maakondade tipus?
miljardit eurot on Pärnumaa SKP, jäädes alla vaid Harju-, Tartu- ja Ida-Virumaale.
2025. aasta lõpuseisuga tegutses Pärnumaal natukene üle 9000 ettevõtte.
töökohtadest on erasektoris.
Pärnumaa tööhõivest moodustavad töölised, mis on oluliselt kõrgem ja eristuvam Eesti keskmisest näitajast.
Pärnumaa sisemajanduse koguprodukt on viimased 30 aastat liikunud samas rütmis valdava enamiku (13) maakondadega. Teatavasti on siinkohal ainsad erandid ülisuure osakaaluga pealinnaregioon Harjumaa ja oma osakaalu enamvähem taastanud Tartumaa. Maakonna osakaalu suurendamiseks on siinmail vaja senisest rohkem keskenduda keskmiselt suurema lisandväärtusega majandussektoritele – märksõnaks „targad töökohad“.
Siinkohal on oluline tootlikkus, kus kõigil Lääne-Eesti maakondadel on arenguruumi võrreldes Harjumaa ja Tartumaaga.
Kui 1990. aastatel paistis Pärnumaa silma kogu riigis (väike)ettevõtluse kiire spurdi poolest, siis hilisematel aastakümnetel on need näitajad enamvähemühtlustunud.
Palgatase oli maakonnas edetabelis eesotsas samuti 1990. aastatel. Pärnumaa majandus sai aga keskmisest valusamini pihta aastate 2008. aastal alanud majandussurutise ajal. Tollal paistis maakond suurima erasektori osakaalu poolest riigis, mis võimendas veelgi langust.
Majandussurutis siinmail oli pikimaid Eestis: teatud mõttes saame rääkida „kadunud aastakümnest“. Praegune palgatase ei ole kahjuks enam aastaid küündinud riigi esikolmikusse, olles pigem esimese poole lõpus või halvematel aastatel keskel.
Tööturul on hõivatute seas tõusnud avaliku sektori osakaal, mis on teatud määral aidanud veidi pehmendada majanduskonjuktuuri mõjusid. Näiteks on Pärnu olnud riigiasutuste töötajate seas teiseks koondumiskohaks (peale Tartut) kui silmas pidada kaugtöö võimalusi. „Tarkasid töökohti“ silmas pidades on murekohaks endiselt kõrgharidusega tööjõu madalam osakaal võrreldes Harju- ja Tartumaaga.
Kui 1990. aastatel oli Pärnumaa tihti madalaima registreeritud tööpuudusega maakonnaks, siis hilisematel aegadel (nt majandussurutise ajal) on halvematel aegadel oldud edetabeli keskosas. Viimastel aastatel on olukord taas keskmisest parem. Pärnu linna olulisus on maakonna siseselt aegade jooksul kasvanud, vastandina kohalike piirkonnakeskuste (Vändra, Kilingi-Nõmme, Lihula jt) rolli kahanemisele.
Maakonna loode- ja kohati põhjaosas on aga aina tugevamalt tunda Tallinna mõju töörände sihtkohana. Tööjõu välisrände osas on Pärnumaa koos naabermaakonna Viljandimaaga olnud olulisemaid lähtemaakondi, eelkõige Soome suunal.
Pärnumaa regionaalne sisemajanduse koguprodukt ehk SKP (jooksevhindades) ulatus statistikaameti mõõtmisperioodi alguses 1995. aastal 158 mln euroni, sajandivahetusel (2000) 334 mln euroni, Eesti EL-ga liitumise aastal (2004) 468 mln euroni ja 2024. aastal 1,699 mld euroni.
Praeguse (2024. aasta) osakaaluga on Pärnu maakonnas riigi 4. majandus peale Harjumaad (63,2% Eesti SKP-st), Tartumaad (11,1%) ja Ida-Virumaad (5,9%) – see vastab ka maakonna kohale elanikkonna suuruse järjestuses. Pärnumaale järgnevad Lääne-Virumaa (2,7%) ja Viljandimaa (2,2%).
Osatähtsus Eesti sisemajanduse koguproduktist, %
Sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta – see näitaja oli tipus suhtarvuga 84,4% riigi keskmisest mõõtmisperioodi alguses 1995. aastal. Peale seda oli kõigepealt vaikne langus. Masu eelse perioodi ajal 2007. aastal ulatus see näitaja 77,3%-ni, siis kaks hiljem kõigest 66,1%-ni riigi keskmisest. Väga aeglane taastumine kajastus ka selles näitajas: 61,6% 2014. aastal ja madalaim punkt 60,8% 2017. aastal. Peale seda on järgnenud teatud tõus, aastatel 2018-2024 on see näitaja kõikunud vahemikus 65,2%-st kuni 68,1%-ni.
Pärnumaa konkurentsivõime määravad maakonna ettevõtete edukus. Aastal 2025 kuulus maakonna statistilisse profiili 9126 ettevõtet. See moodustab ligi 5,7% Eesti ettevõtete koguarvust, olles selle näitaja riigi kolmas ettevõtluskese peale Harjumaad ja Tartumaad. Peale haldusreformi oli Pärnumaa osakaal 6,2%, st Eesti kogunäitaja on kasvanud maakonna näitajast veidi kiiremini.
Ettevõtete arvu dünaamikas väärib märkimist majanduslikult aktiivsete ettevõtete arvu rohkem kui kahekordistumine võrreldes aastatuhande algusega. Arvesse tuleb võtta, et 2017. a haldusreformi tulemusel suurenes Pärnu maakond kahe senise Lääne maakonna valla võrra.
Palgataseme poolest on Pärnumaa olnud nö keskmik: parimatel aegadel on oldud maakondade esikolmiku lähedal, halvematel aga maakondade keskmisest isegi allpool.
Põhjusteks on suure territooriumiga maakonna ettevõtlusmaastiku heterogeensus ja varasemalt ka majanduskonjuktuurist otsesemalt sõltuva erasektori keskmisest suurem osakaal. Väljapääsuks palgataseme lähendamisele pealinnaregiooniga on keskendumine suurema lisandväärtusega toodangule, seda nii tööstustoodangu kui ka teenuste puhul.
Maakonna tööturg on olnud suhteliselt stabiilne võrreldes Eesti idaosa teatud regioonidega (Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti). Masuaastatel ligi 15 aastat tagasi oli Pärnumaa koos naabermaakonna Viljandimaaga suurimateks lähtemaakondadeks (eelkõige Soome-suunalise) välisrände osas.
Kui Harjumaa paistab riigi suurima, mitmekesisema ja palgatasemelt heldeima tööturu poolest, siis Tartumaa aga avaliku sektori töökohtade valiku osas. Eesti suuruselt neljanda tööturu üheks märksõnaks on ka „sesoonsus“, eriti rannikuäärsetes puhkepiirkondades.
Tööturu osas tuleb märkida hõivatute arvu kasvu Pärnumaal 2005. aastast kuni 2008. aastani – 2008. aasta maksimumtase oli ligi 44 tuh hõivatut (2001. aasta miinimum – 35 tuh), et siis taas langeda tasemeni 37 tuh hõivatut 2013. aastal. Viimastel aastatel on hõivatute arv lähenenud taas eelmisele maksimumtasemele, olles 2017. aastal tasemel 40 tuh, 2021. aastal ja 2025. aastal 43 tuhat hõivatut.
Sinikraede ehk tööliste osakaal tööhõives on Pärnumaal oluliselt kõrgem kui Eestis keskmiselt: 63% aastal 2013, 62% 2017. aastal, 55% 2021. aastal ja 60% 2025. aastal. Teatud määral haakub see ka kõrgharidusega tööjõu Eesti keskmisest väiksema osakaaluga.
Viimastel andmetel (2024. a) töötas avalikus sektoris Eestis 23,9% ja Pärnumaal 23,6% hõivatutest.
Osatähtsus, %
Taasiseseisvumisaja alguses, 1990ndatel aastatel paistis Pärnumaa silma madalaima tööpuudusega riigis. Hilisematel aegadel ei ole see pilt olnud enam üksüheselt selline, olles nn masu aegdel olnud ka riigi keskmisest halvemate näitajatega. Viimastel aegadel on maakond olnud nö tugev keskmik tööhõive näitajate osas. Sarnaselt teistele olulistele puhkepiirkondadele on suvehooajal üheks oluliseks leevendajaks olnud turismi- ja puhkemajandus.
Tööjõus osalemise määr (15-74-aastased) oli 2025. aasta seisuga 71,5%, olles selle näitajaga riigis (74,1%) 6. kohal maakondade seas.
%
Kõige suurem hõivatus on kohapealses linnalises asulas Pärnu linnas ja Sindi linnas ning Vändra alevis st töökohtade arv kohapeal on ligilähedaselt võrdne hõivatute arvuga.
Võib ka arvata, et kuigi Pärnu linnas keskmine töötasu on mõnevõrra kõrgem, siis töörände põhjustajaks on töökohtade mitmekesisus, kättesaadavus ja iseloom, mis tuleneb koondumisest ühte keskusesse. Pärnu on Edela- ja Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Olulisemad tööstusharud elektroonikatööstus, metallitöötlemine, keemia- ja plastitööstus, tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus, puidu- ja mööblitööstus ning toiduainetetööstus. Pärnu linna kesklinnast on välja k
EDASI