Saateks

Hea lugeja!

Sinu ees on Pärnumaa Ettevõtete Koja poolt initsieeritud Pärnumaa majanduse veebipõhine ülevaade. Aegade jooksul on Pärnumaa aastaraamatuid ja muid sektoripõhiseid kokkuvõtteid ikka ja jälle üllitatud. Paraku on jäänud need viimastel aegadel koos maavalitsuste hääbumise järelmina kaootiliseks, puudulikuks või kadunud sootuks. Pärnumaa ettevõtete koja üks peamisi võtmeeesmärke on Pärnu maakonna ja Edela-Eesti piirkondliku konkurentsivõime eesttirimine ja tagantupitamine.

Selle pikaajalise ja pea lõputu protsessi üks olulisi lähtekohti on kompromissitult ausa ja ilustamata pildi loomine meie tegevusmaast, seda nii heas kui halvas. Sestap oleme otsustanud tuua teieni võimalikult adekvaatse ja numbritele tugineva ülevaate meie kodumaakonna majandusest koos järeldustega. Oleme kasutanud selleks võimalikult uusi kättesaadavaid statistilisi materjale ning kavandame olemasoleva materjali hoida jooksvalt võimalikult uuendatuna ka edaspidi. Järgnevalt etteruttavalt kokkuvõtteks.

Pärnumaa viimase kümnendi peegeldusi – pikamaajooksjatena sprinterite tagatuules

Pärnumaa majandus on väga mitmekülgne ja kirev on ka ettevõtete jagunemine tegevusalade lõikes ning on viimasel kümnendil nominaalselt kahekordistunud ning meie panuse osakaal Eesti majanduses on, kuigi esialgu veel vaikselt, kasvamas peale tosina aasta tagust põhja.

Kogu pildi teeb veelgi „kangelaslikumaks“ teadmine, et samal perioodil ei ole meie piirkonna majandust toetanud märkimisväärsed avalikud investeeringud. Pigem vastupidi – raudteeühendus likvideeriti ja maanteearenduse rahad liikusid pigem Tallinn-Tartu suunale. Käesoleval aastal näeme visuaalselt suurema arenguhüpe algust kahe meie jaoks olulisema transpordiühenduse osas, mille mõju kajastub loodetavasti mõne aja pärast ka statistikas.

Kangelaslikkuse tagamaad

Mis võiksid olla sellise edu tegurid? Lisaks looduslikele eeldustele, sealhulgas soodsale asukohale on esmatähtsad keskmiselt kõrge haridustase ja ettevõtluse tugisüsteemid ning teadmine, et Pärnumaal edukas olemine tähendab „kalastamist kõikidel kalavetel korraga“ ning, et ainuke alternatiiv on siit lahkumine.

Pärnumaa tuleviku konkurentsivõime nurgakivi on kvaliteetne ja tugev reaalia baas ja kodukoha magnetism
Koos tänusõnadega kolledžile ja arenduskeskusele, kutsehariduskeskusele ja Saksa tehnoloogiakoolile on paslik lisada, et järjest selgemaks on saanud tõsiasi, et vajadus ontliku ja kõrgharitud, vastutustundliku, avatud mõttemaailma ja soovitavalt inseneeria kalduvustega tegelase järele kasvab minutitega.

Veelgi olulisem on vajadus meie noortele suunatud tugeva haridusvõrgustiku ja piirkonna ettevõtete tarvis teadmussiiret tagava tugisüsteemi järele. Mõlemad peavad olema kantud Edela-Eesti piirkonnaspetsiifikast lähtuvast strateegilistest eesmärgipüstitustest. Tugev piirkonnaspetsiifiline hariduse ja teadmussiirde võrgustik on meie konkurentsieelise alus ja tulevikuhügieeni küsimus.

Pärnumaale avanevad „hapnikuventiilid“

Sopi-Tootsi tuuliku- ja päikesepark jt taastuvenergia investeeringud on juba reaalsus, meedias räägitakse vesinikutehastest ja vesinikukoridorist. Rail Baltic kujuneb varem või hiljem päriselt raudteeks ja Via Baltica neljareastub. Uued logistikavõimalused avarduvad hüppeliselt kaubajaama käivitumisega ning ida-lääne suunaline siseriiklik kaubavoog ei ole enam muinasjutt. 

Lennujaam saab hakata tegelema lennundusega ning rohe-, sini- ning ringmajanduse projektide komplekslahendused võtavad lisandunud logistikavõimalustele vastava „anuma kuju“. Kaitsetööstuse investeeringudki kasutavad uut olukorda ja olemasolevat innovaatilist tehnoloogiasektori jt partnerite parki.

Tervisetehnoloogiate arenduseks on Pärnus olemas kõik vajalik millele lisandub olemuslikult madalam sisenemislävend. Eelnev annab ilmekalt märku, et siit ära kolimiseks võib tulevikus põhjendusi nappida ja lisaks peavoolukuurorti staatusele on välja kujunemas kahe kohaliku metropoli vaheline ärikuurort.

Reaaliatrilemma

Pärnumaa ees seisab lahendamist vajavana reaaliatrilemma, kus riigi regionaalpoliitika (sealhulgas hariduspoliitika), kohaliku vajaduse (arenev ettevõtlus sh tööstus) ja pakutava ressurssi (õpetaja- ja õpilaskond) vahel valitseb tasakaalutus. Nõudluse kasvades trilemma süveneb ning seab oskusteabe kvaliteedi ning kvantiteedi arengule pidureid.

Autorite arvates seisneb tuleviku nii regionaalsel kui ettevõtte tasandil konkurentsis püsimise ning konkurentsivõime kasvatamise eeldus just eelnimetatud ülesande – trilemma edukas lahendamises. Loodetavasti annab käesolev Pärnumaa majanduse ülevaade Teile, hea lugeja, juhatust oma ettevõtte, omavalitsuse, vabaühenduse ja miks ka mitte eraelu sihtide seadmisel.

Andres Sooniste
Pärnumaa Ettevõtete Koda
Juhatuse liige